Liigu sisu juurde
Sõbra Elekter

Käit ja hooldus

Elektripaigaldise käidukava: mida see sisaldab, kes selle koostab ja kuidas seda ajakohasena hoida

Käidukavas on kirjas, kes vastutab hoone elektripaigaldise eest, kes tohib seal elektritöid teha, kus hoitakse skeeme ja protokolle, kuidas paigaldist lülitatakse ja hooldatakse ning mida avarii korral teha. Kui peakaitse on üle 100 ampri, on käidukava kohustuslik ja selle koostab käidukorraldaja.

Kortermaja keldri elektriruum, kus jaotuskilp on avatud ja kõrval riiulil on kaust ning kirjutusalus
Illustreeriv pilt kortermaja elektriruumist.

Lühikokkuvõte

  • Käidukava on kohustuslik, kui madalpingepaigaldise peakaitse on üle 100 ampri, ja kõrgepingepaigaldisel alati.
  • Määrus nr 74 nimetab kuus teemat, mis käidukavas kajastuvad, alates käidu korraldusest kuni kontrollide ja auditi tähtaegadeni.
  • Käidukava koostab kasutamise järelevaataja ehk käidukorraldaja, kelle pädevus peab paigaldisele vastama.
  • Korraline audit hindab vajaduse korral ka käidukorraldust. Käidukava on auditi dokumentide hulgas.

Mis on elektripaigaldise käidukava?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teabelehe järgi on käidukava dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra.

Sõna „käit“ tähendab paigaldise kasutamist ja tööd, mis hoiab selle ohutuna. Sinna kuuluvad lülitused, ülevaatused, kontrollmõõtmised, hooldus ja remont. Käidukavas on selle töö kord kirjas.

Korterelamus on käidukava dokument, mille järgi käidukorraldaja maja elektrit hooldab ja mida ta hoiab ajakohasena.

Millal on käidukava kohustuslik?

Käidukava on kohustuslik siis, kui elektripaigaldisele tuleb määrata käidukorraldaja. Majandus- ja taristuministri määruse nr 74 § 5 järgi on see nii, kui:

  • madalpingepaigaldise peakaitsme nimivool on üle 100 ampri;
  • tegemist on kõrgepingepaigaldisega, olenemata peakaitsmest;
  • paigaldis on plahvatusohu tsoonis või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikul käitisel;
  • paigaldis on haiglas või raviruumis, kus kasutatakse patsiendiga kokku puutuvaid võrgutoitega meditsiiniseadmeid.

Korterelamu ja tavalise ärihoone puhul otsustab peakaitse. Kui peakaitse on 100 amprit või väiksem, ei nõua määrus käidukorraldajat ega käidukava. Kuidas maja peakaitsme suurus üles leida, oleme kirjutanud käiduhoolduse lehe küsimustes.

Mida käidukava sisaldab?

Määruse nr 74 § 5 lõige 3 nimetab kuus teemat, mis peavad käidukavas kajastuma.

  1. Käidu korraldus

    Kes vastutab paigaldise ja käidu eest, kes teeb elektritöid ja kuidas nende vahel kokku lepitakse.

  2. Elektriohuteadlikkus

    Ohutusjuhendid ning kord, kuidas antakse õigus teha töid pingevabalt, pinge all või pinge lähedal ja kuidas teadmisi kontrollitakse.

  3. Dokumentatsioon

    Tegelikkusele vastavad skeemid, kasutusjuhendid, kontrollmõõtmiste protokollid ja tehniliste kontrollide dokumendid.

  4. Töökord

    Kuidas piiratakse kõrvaliste isikute ligipääsu ohtlikele kohtadele, kuidas tähistatakse tööpaik ning kasutatakse ja hoitakse kaitse- ja töövahendeid.

  5. Käidutoimingud

    Lülitused, katsetused, ülevaatused ja kontrollmõõtmised, hoolduse kord ja tähtajad, remonditööd ning tegutsemine avarii korral.

  6. Kontrollitoimingud

    Kontrollide kord ja tähtajad, leitud puuduste kõrvaldamine ning korralise auditi korraldamine ja tähtajad.

Käidukava kuus teemat majandus- ja taristuministri määruse nr 74 § 5 lõike 3 järgi.

Korterelamus tähendab see näiteks järgmist.

  • Käidu korraldus: ühistu juhatuse ja käidukorraldaja kontaktid ning see, kes tohib maja kilpides töid teha.
  • Dokumentatsioon: maja elektriskeemid, viimase auditi protokoll ja kontrollmõõtmiste protokollid.
  • Töökord: kus hoitakse kilbiruumi võtit ja kes ruumile ligi pääseb.
  • Käidutoimingud: hoolduse sagedus ja kontrollitavad osad, näiteks pea- ja jaotuskilbid, valgustus, kaablid, maandus, programmkellad ja arvestite plommid.
  • Kontrollitoimingud: järgmise korralise auditi tähtaeg ja see, kuidas hooldusel või auditil leitud puudused kõrvaldatakse.

Kindlat vormi määrus ette ei kirjuta. Oluline on, et kõik kuus teemat oleksid käidukavas olemas ja et kirjas olev vastaks maja praegusele paigaldisele.

Kes käidukava koostab?

Käidukava koostab käidukorraldaja. Määruses nr 74 on tema nimetus „kasutamise järelevaataja“. Auditi määrus ja TTJA juhendid kasutavad mõlemat nimetust koos. See on isik, kes hoolitseb, et paigaldist kasutataks nõuete järgi. Elektripaigaldise eest vastutav isik, korterelamus tavaliselt korteriühistu, määrab käidukorraldaja kirjalikult.

TTJA auditi juhendmaterjali järgi koostab käidukava kasutamise järelevaataja. Määruse nr 74 järgi tuleb lisaks:

  • kontrollida, et käidukavast peetakse kinni;
  • nõuda ohu korral paigaldise kasutamise või töö peatamist;
  • olla kättesaadav kontrollide, auditi ja riikliku järelevalve ajal.

Käidukorraldaja kompetentsus peab olema tõendatud pädevus- või kutsetunnistusega. B1-klassi pädevustunnistusega võib olla vastutav isik madalpingepaigaldises, mille peakaitse on kuni 250 amprit. B-klass annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid igas madalpingelises paigaldises ja A-klass mis tahes elektripaigaldises.

Korteriühistu saab käidukorralduse tellida elektriettevõttelt. Käidukorraldaja on siis ettevõtte elektrik, kes on lepingus nimeliselt kirjas. Meie elektrikul on A-klassi pädevustunnistus. Käidukorraldajana hooldame maja ka käidukava järgi. Käidukava on reeglina valmis enne esimest hoolduskäiku.

Kuidas käidukava ajakohasena hoida?

Koostatud käidukava tuleb ka järgida. Seda kontrollib käidukorraldaja. Määrus ei kirjuta ette, kui tihti käidukava üle vaadata. Mõistlik on seda teha alati, kui majas on midagi olulist muutunud, näiteks:

  • peakilp on vahetatud või trepikodade valgustus uuendatud;
  • käidukorraldaja või ühistu juhatus on vahetunud;
  • auditil leitud puudused on parandatud;
  • hoolduse sagedus või hooldatavate osade loetelu on muutunud.

Kanname käidukavasse iga hoolduse ja selle tulemused, leitud puudused ning järgmise korralise auditi tähtaja. Nii on hiljem näha, mida maja elektriga on tehtud ja mis on veel ees.

Kas elektriaudit kontrollib ka käidukava?

Korraline audit on elektripaigaldise kontroll, mille teeb akrediteeritud inspekteerimisasutus. Korterelamus kehtib auditikohustus maja ühiskasutuses olevale elektripaigaldisele, kui majas on rohkem kui kaks korterit. Korterite endi paigaldisi see kohustus ei hõlma (määrus nr 86 § 11 lõige 1). Sellise maja ühine paigaldis auditeeritakse vähemalt kord 10 aasta jooksul, enne 2000. aastat ehitatud või ümberehitatud paigaldis kord 5 aasta jooksul (§ 3 lõige 3 ja § 10).

Määruse nr 86 järgi hindab audit vajaduse korral ka käidukorraldust. Auditi dokumentide hulgas on elektripaigaldise käidukava ja andmed kasutamise järelevaataja ehk käidukorraldaja kohta, kui need on nõutavad (§ 5 lõige 1 ja § 7 lõike 1 punkt 4).

Käidukava kuuendas teemas on kirjas kontrollide kord ja tähtajad, puuduste kõrvaldamine ning korralise auditi korraldamine ja tähtajad. Käidukorraldaja peab olema auditi ajal kättesaadav. Vastame auditi tegija küsimustele ja hoiame auditi tähtajal silma peal.

Auditi eest maksab ühistu inspekteerimisasutusele eraldi. Kui auditil leitakse puudusi, teeme nende parandamiseks eraldi pakkumise.

Mis saab käidukavast, kui käidukorraldaja vahetub?

Kui ühistu vahetab käidukorraldajat, vajab uus käidukorraldaja maja elektri dokumente. Küsige need varakult kokku:

  • käidukava koos hoolduste ja leitud puuduste kirjetega;
  • maja elektriskeemid;
  • viimase korralise auditi protokoll;
  • kontrollmõõtmiste protokollid;
  • võrguleping.

Üleminekul küsime ühistult need dokumendid, vaatame maja elektri üle, uuendame käidukava või koostame uue ning sõlmime lepingu, kus on nimeliselt kirjas meie elektrik. Kui dokumente ei ole, alustame maja ülevaatusest ja koostame uue käidukava.

Kas teie käidukava on korras?

Need kuus küsimust aitavad hinnata, kas maja käidukava täidab oma ülesannet.

  • Kas majal on käidukorraldaja ja kas tema kontakt on käidukavas kirjas?
  • Kas käidukavas on kajastatud kõik kuus teemat, mida määrus nr 74 nõuab?
  • Kas elektriskeemid vastavad kilpide praegusele seisule?
  • Kas viimase auditi ja kontrollmõõtmiste protokollid on alles?
  • Kas viimane hooldus ja selle tulemused on käidukavasse kantud?
  • Kas järgmise korralise auditi tähtaeg on teada?

Kui mõne küsimuse vastus on „ei“, tasub see enne järgmist auditit korda teha.

Allikad ja viited

Õigusaktid on üle kontrollitud 06.10.2026. Artikkel on üldine selgitus, mitte õigusnõu: konkreetse hoone nõuded sõltuvad selle elektripaigaldisest.

Korduma kippuvad küsimused

Kas käidukorraldaja ja kasutamise järelevaataja on sama?

Jah. Määrus nr 74 kasutab nimetust „kasutamise järelevaataja“, auditi määrus nr 86 ja TTJA juhendid kirjutavad „kasutamise järelevaataja ehk käidukorraldaja“. Mõlemad tähendavad isikut, kes hoolitseb, et elektripaigaldist kasutataks nõuete järgi.

Kas väikesel kortermajal on käidukava vaja?

Määrus nr 74 nõuab käidukorraldajat ja käidukava madalpingepaigaldisele, mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri. Kui maja peakaitse on 100 amprit või väiksem, siis see kohustus ei kehti. Korralise auditi kohustus on sellest eraldi ja kehtib maja ühiskasutuses olevale elektripaigaldisele, kui majas on rohkem kui kaks korterit.

Kas käidukava peab olema paberil?

Määrus kindlat vormi ette ei kirjuta. TTJA teabelehe järgi on käidukava dokument või dokumentide kogum. Oluline on, et see vastaks maja praegusele paigaldisele ja oleks olemas, kui käidukorraldaja, auditi tegija või järelevalve seda vajab.

Kas käidukava ja elektriaudit on sama asi?

Ei. Käidukava on maja enda dokument, mille järgi paigaldist kasutatakse ja hooldatakse. Korraline audit on akrediteeritud inspekteerimisasutuse kontroll, mis hindab, kas paigaldis vastab nõuetele, ja vajaduse korral ka seda, kuidas käit on korraldatud.

Mida küsida eelmiselt käidukorraldajalt, kui teenusepakkuja vahetub?

Küsige käidukava koos hoolduste kirjetega, elektriskeemid, kontrollmõõtmiste protokollid ja viimase korralise auditi protokoll. Kui neid ei ole, tuleb uus käidukava koostada maja ülevaatuse põhjal.

Mis saab siis, kui majal käidukava ei ole?

Kui käidukorraldaja ja käidukava on kohustuslikud, kuid puuduvad, ei vasta paigaldise käit nõuetele. TTJA auditi juhendmaterjali järgi on kohustusliku käidukorraldaja puudumine oluline puudus ja ilma käidukavata ei saa korralise auditi tulemus olla positiivne. Esimene samm on käidukorraldaja määramine ja maja ülevaatus, mille põhjal käidukava koostatakse.

Seotud teenused ja artiklid