Käiduhooldus korteriühistule Tartus

Jah, kui maja peakaitsme nimivool on üle 100 ampri (majandus- ja taristuministri määrus nr 74 § 5). Käidukorraldaja ehk kasutamise järelevaataja on kohustuslik ka kõrgepingepaigaldise puhul ja siis, kui majas on plahvatusohu tsoon või raviruum, kus võidakse kasutada patsiendiga kokkupuutuvaid võrgutoitelisi meditsiiniseadmeid. Kui ükski neist ei kehti, ei pea käidukorraldajat määrama, kuid maja ühisele elektrile tuleb korraline audit ikkagi teha, kui majas on üle kahe korteri. Sellisele majale saab hooldust tellida ka ilma käidukorraldajata.

A-klassi pädevustunnistusega elektrik võib juhtida käidu- ja elektritöid igas elektripaigaldises, sõltumata peakaitsme suurusest ja pingest. Seega võib meie elektrik olla teie maja käidukorraldaja. Madalpingelises majas A-klassi ei nõuta. A on pädevustunnistuse neljast klassist kõrgeim.

Jah, kui majal peab olema käidukorraldaja, näiteks kui maja peakaitsme suurus on üle 100 ampri. Käidukava koostab käidukorraldaja (määrus nr 74 § 5). TTJA juhendi järgi kantakse käidukavasse ka iga tehtud hooldus ja selle tulemused.

Maja peakaitsme suurus on kirjas võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingus. Kui te lepingut ei leia, selgub peakaitsme suurus maja ülevaatusel.

Kui majas on üle kahe korteri, tuleb maja ühisele elektrile teha korraline audit vähemalt iga kümne aasta tagant. Kui maja elektripaigaldis on ehitatud või ümber ehitatud enne 2000. aastat, tuleb audit teha iga viie aasta tagant (määrus nr 86 § 10). Kui vana maja ühist elektrit on uuendatud 2000. aastal või hiljem, on auditite vahe kümme aastat (TTJA juhendmaterjal „Ohutu kodu“). Kui ehitus- või ümberehitusaeg ei ole teada, on TTJA auditi juhendmaterjali järgi vahe üldjuhul viis aastat. Tähtaega arvestatakse eelmise korralise auditi kuupäevast. Korterite endi elektrile korralise auditi kohustust ei ole.

Ei ole. Käiduhooldus on korrapärane töö, mis hoiab maja elektri korras. Audit on sõltumatu tehniline kontroll, mis selgitab välja, kas maja elekter on tehniliselt korras ja ohutu ning kas selles on olulisi puudusi (seadme ohutuse seadus § 8). Auditit võib teha ainult akrediteeritud inspekteerimisasutus. Sõbra Elekter auditit ei tee. Käidukorraldajana kirjutame järgmise auditi tähtaja käidukavasse ning vastame auditi tegija ja TTJA küsimustele.

Maja ühise elektri eest vastutavad korteriomanikud ühiselt ja seda haldab korteriühistu. Seaduse järgi vastutab elektripaigaldise eest üldjuhul selle omanik või valdaja (seadme ohutuse seadus § 4, korrakaitseseadus § 15). Maja ühist osa valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 4 ja § 34). Seetõttu on käidukorraldaja määramine korteriühistu ülesanne.

Käidukorralduse täpse hinna saadame e-postiga pakkumises, arvestades iga maja eripära.

Ei. Käidukava koostamine ja uuendamine on käiduhoolduse kuutasu sees. Reeglina on käidukava valmis enne esimest hoolduskäiku. Lähemalt lugege artikli osast „Kes käidukava koostab?“.

Kui majal peab olema käidukorraldaja, kirjutatakse käidukavasse, millal ja kuidas maja elektrit hooldatakse (majandus- ja taristuministri määrus nr 74 § 5 lg 3). Kindlat hooldussagedust määrus ette ei kirjuta. TTJA juhendmaterjali „Ohutu kodu“ järgi tuleb käidukavas kirjas olev hooldus teha vähemalt kord aastas. Meie hooldame maja kord või kaks korda aastas, sageduse valib ühistu. Kahe hoolduskäiguga aastas on hind kõrgem.

Jah. Evakuatsioonivalgustuse korrasoleku ja nõuetekohase kontrolli eest vastutab ühistu. Igakuist kontrolli võib ühistu korraldada ise või tellida selle teenusena meilt. Soovi korral teostame kontrolli ja dokumenteerime selle tulemused.

Jah. Käidukorraldust vajavad ka ettevõtted, näiteks kui hoone peakaitse on suurem kui 100 A. Ettevõtete, kinnisvaraomanike ja haldusfirmade käidukorralduse kohta vaadake lehte käidukorraldus Tartus ettevõtetele.

Jah, teeme koostööd ka haldusfirmadega ning koostame käiduhoolduse pakkumisi nende hallatavatele kortermajadele.

Jah, teenindame korteriühistuid ka mujal Tartumaal. Tartus endas oli 2021. aasta lõpus 2475 vähemalt kolme korteriga elamut ja 1866 neist oli valminud 1990. aastal või varem (Statistikaamet). Kui nende elektrit ei ole 2000. aastal või hiljem uuendatud, tuleb korraline audit teha iga viie aasta tagant, mitte iga kümne.